Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislőugsed (Ectognatha)
Selts: Kahetiivalised (Diptera)
 | Parmlased on ligikaudu 3 000-liigiline, üle kogu maailma laialt levinud sugukond. Eestist on leitud rohkem kui 30 liiki parme. Parmud on keskmise suurusega vői suured kahetiivalised (kehapikkus 7 - 26 mm). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid, väga iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. |
Väga paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmud tegutsevad ainult päeva ajal, ööseks poevad nad peitu. Peremehe valikul pole parmud kuigi selektiivsed, nad vőivad rünnata kőikvőimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Siiski on selgunud, et kőige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), ei ründa inimesi. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral vőivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud vőivad verd imeda ka mőne päeva vanustelt korjustelt, vőib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi.
Lisaks tavalistele parmudele kuuluvad siia sugukonda veel ka kibunad (Chrysops) - kirjude tiibade ja ereroheliste silmadega väga valusalt hammustavad loomad ning sőgelased (Chrysozona) - väikesed hallikirjude tiibadega väga tavalised parmud, keda mőnel pool rahvasuus ka lätlasteks kutsutakse.
Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti pőhjamutta kaevunult. Mőne liigi vastsed vőivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mőnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 - 3 aastat. |
