Kaladel on 2 pőhiinstinkti - jahtida saaki ning hoiduda ise saagiks langemast.

Röövkalad on hetkekasutajad. Kui avaneb sobiv vőimalus, ründavad nad kőike: kalu, putukaid, isegi vettekukkunud väikeseid linde ja pisiimetajaid. Röövkalad tegutsevad efektiivselt: nad ründavad vaid siis, kui saagi tabamine on kindel ning nőuab vähest energiakulu.

Kala ahvatleb ründama vigastatud vői rikkalik saak, samuti ka selle ootamatu ilmumine.

Kala on oma erinevates arenguvormides saagiks teistele kaladele, lindudele, imetajatele ning mőnedele veeputukatele. Seetőttu őpib ta juba varakult ohtu tunnetama ning hoolikalt varjuma.

Et tabada kala, peab kindlaks tegema, mida ta sööb. Alles seejärel on vőimalik jäljendada looduslikku sööta kunstputukaga.

Enne kalastamist jälgige hoolsalt veepinda. Otsige kohti, kust kala vőiks leida küllaldaselt sööta ning hingamiseks hapnikku. Jälgige veepinda, avastamaks sealt kőike, mis osutaks kala toitumisele - veeringe ja mulkse.

Otsige veepinnalt elusolendeid, kes sobiksid kalale söömapooliseks. Jälgige pisematki kalamaimu. Ülimalt soovitatav on kasutada vaatluseks polaroidprille. Tőstke jőepőhjast üles kive, et näha millised putukad nende all elutsevad.

Uurige loodusliku sööda suurust, kuju ja värvi - nii suudate valida sobivaima kunstputuka. Järgmisena jälgige elusputukate käitumist - nii oskate mängitada kunstputukat, et see tunduks elavana.