Kalad toituvad ka teistest kaladest, kaasaarvatud nende endi noorjärgud. Mőned lendőngitsejad usuvad, et forellid eelistavad kollakaspruunides toonides striimereid. Vikerforellid eelistavad seevastu roosakate toonidega striimereid.
Enamus striimereid jäljendavad kalamaime, kuid on ka selliseid, kes ei jäljenda ühtegi elusolevust. Mőnikord vőivad olla sellised söödad üllatavalt edukad.
Röövkalad ründavad rikkalikku saaki, samuti ka pőgenevat vői vigastatud kala, mille tabamiseks on vaja vähest energiakulu. Kui röövkala ründab väikekalade parve, otsib ta eelkőige isendit, kes käituks teistest erinevalt. Vigastatud peaga kala, kellel tunnuseks veripunased lőpused, osutub üldjuhul kergeks saagiks.
Sööda värvusest palju tähtsam on selle mäng. Röövkala otsib saaki kalaparve äärest, samuti valib ta vigastatud kala, keda on kergem tabada. Kui lőhe ujub läbi räimeparve, lahmib ta oma vőimsa sabaga, et vigastada väiksemaid kalu. Uimased kalakesed liiguvad sihitult, reetes ennast sellega röövkalale.
Valige striimer söödakala mőőtmetega ning mängitage seda, nagu oleks tegu pőgeneva vői vigastatud kalaga. Laske voolul sööta mängitada. Vigastatud kalakesed kanduvad tihti vooluga allapoole - röövkala näeb neis lihtsat saaki.
Mőnikord ründavad kalad teisi kalu oma maimude kaitseks. Mängitage oma sööta nii, et alati jätaks mulje pőgenevast, mitte ründavast kalast. |
