Koonusnöörid ja lipsud

Lisaks püügiputukale tuleb teha valik ka kasutatava koonusnööri ja selle ühendusviisi vahel. Koonusnöörid on läbipaistvad ning nagu nimigi ütleb - koonilised st. nööri üks ots on teisest peenem. Koonusnöör saab energia heitenöörilt ning toimetab putuka soovitud kohta, täites vahelüli ülesannet.

Koonusnööri jämedam pool ühendatakse heitenööriga, peenem aga lipsuga. Kui siduda putukas vahetult koonusnöörile, lüheneb nöör paratamatult iga putukavahetusega. Seetőttu on otstarbekas siduda koonusnööri ja putuka vahele lips. Kui kasutada lipsu koonusnööri otsas, vőib püüda terve hooaja ühe koonusnööriga.

Putukas seotakse peenikese lipsu külge. Jämedat lipsu putuka küljes vőib vőrrelda köiega, mis on mähitud ümber vőileiva! Kui kala keeldub putukat vőtmast, siis on tihti pőhjuseks liiga jäme lips. Striimeriga kalastades vőib kasutada 2-meetrist lühemat koonusnööri. 1,8 meetrit on täiesti piisav.

Kasutades aga pinnal vői pinnalähedastes veekihtides ujuvaid putukaid, vajatakse standardmőődus 2,25m - 3,6m pikkust koonusnööri. Loomulikult on lühema koonusnööriga lihtsam heita, kuid selge vesi ja ettevaatlik kala sunnivad kasutama väikeseid söötasid, pikka koonusnööri ja peenemaid lipse.

Tootjad kirjeldavad lipsu jämedust X- tähisena. Jämedaim - 0 X, peeneim - 8 X. Lihtsaim valem Å‘ige lipsujämeduse valimiseks - jagada konksu suurus kolmega. Näiteks sobib nr.12 konksule lips jämedusega 4 X, pisikesele nr. 22 konksule on sobivaim lips 7 X. 

On ka terastraadist vői teistest materjalidest nn "kulumiskindlaid" vői "hammustamiskindlaid" lipse, mis meie tingimustes sobivad eeskätt havi ja koha lendőngitsemisel.