Allikas: Äripäev
Koostas: Vilve Torn
 | Lendőngega kalapüük vabastab teid kahest probleemist: need on raha ja vaba aeg.
"Eelpool toodud mőte vastab tőele, kuid ma pole kunagi kahetsenud sel moel aja ja raha kulutamist," ütleb viis aastat ainult lendőngega kala püüdnud Jaanus Kodar. Kodara sőnul pole lendőngega kalastamises midagi uut. "Kőik on ammu unustatud vana." |
Esimesed kirjeldused kunstputukaga kalapüügist ulatuvad Kodara sőnul III saj m.a.j. Sajandeid hiljem muutus lendőngega kalapüük elitaarseks harrastuseks just kőrgklassi seas. Näiteks Inglismaal pidi aadlik oskama kahte asja: ratsutada ning lendőngega püüda, Tsaari-Venemaal oli lendőngega püük lubatud aga vaid tsaari őukonna liikmetele. Keelust üleastujad said piitsa. Tänapäeval nii karmid nőuded ei kehti ning lendőngega püüdmist vőib harrastada igaüks.
Soomes selle kalapüügiliigi ühe parima Petteri Surakka sőnul annab lendőngega püüdmine parima vőimaluse loodust tundma őppida. "Olen leidnud end rinnuni veest olukorras, mil vee temperatuur on 0 °C. Olen roninud ligipääsmatutes jőeäärsetes vőpsikutes tuhandete sääskede keskel, olen käinud kümneid kilomeetreid raske seljakotiga. Samas olen ka istunud kaunil päikesepaistelisel päeval jőekaldal ja nautinud looduse ilu. See on ühesőnaga nagu narkootikum, mis sunnib kord proovinut aina uuesti proovima. "Surakka on veendunud, et need kalamehed, kes kordki lendőngega püüki proovivad, on suure tőenäosusega müüdud hinged.
Inimlik kalastusviis
Kodar ütleb, et lendőngega kalapüük on üks inimlikumaid kalastusviise, kuna püügil kasutatakse tavaliselt ühe kidaga konksu. See haarab kala vaid mokast ning seda on kala vigastamata kerge eemaldada. Spinningupüügil see nii ei ole. Minu küsimusele, miks siis nii, vastab Kodar, et sel moel säilitatakse kalade populatsioon ka järgmistele pőlvkondadele. "Meile on olulisem püügiprotsess ja sellega kaasnev hasart."
Lendőngega kalapüüdja varustus koosneb ridvast, rullist, heitenöörist, koonusnöörist, lipsust ja kunstputukast. Kodar selgitab, et kui spinninguga püüdmisel on raskuseks lant, siis lendőngega püüdmisel on raskuseks heitenöör.
Ridvad ja nöörid liigitatakse kalamehe sőnul eri omaduste järgi klassidesse. Nöörid on klassifitseeritud klassidesse 0-15. Mida väiksem number, seda kergem nöör. Nöörid on ujuvad ja eri kiirusel uppuvad, samuti on erinevate heitetüüpide jaoks erinevaid nööre. Ridvad liigitatakse tootjapoolse soovitusega. Kodar ütleb, et vőhikul on kergem alustada nööriga, mis on üks klass raskem, kui annab ridva soovitus. Esimest korda lendőnge proovides vőiks algaja kalamees valida 8-9 jala pikkuse (240-270cm) ridva. Sinna juurde kuuluv nöör peaks olema klassist 4-6. Selline valik on Kodara sőnul Eesti oludesse kőige sobilikum.
Kodar lisab, et ritvade valikul on vőimalused väga erinevad: on ühekäeridvad (väiksemad ja kergemad, pikkusega 5-11 jalga, klassides 0-15) ja kahekäeridvad (pikkusega 12-18 jalga ja klassides 7-13).
"Uskuge, püüdes kerge ridvaga ka 200 grammi kaaluva kalapoja, on püüginauding sama suur kui spinninguga paarikilost kala püüdes."
Kodar lisab, et lendőngega on vőimalik püüda igat liiki kalu, kuid kőige sportlikum on püüda jőeforelli, harjust, meriforelli, lőhet ja turba. Viimasel ajal on väga populaarseks muutunud ka haugipüük.
Parim püüda voolavas vees
Lendőngega saab kala püüda igal pool - jőgedel, järvedel, merel, kuid kőige paremad püügikohad on siiski kärestikud ja kosed, kus vesi elab ja voolab, selgitab Kodar. Kodar lükkab ümber väärarvamuse, et raskesti ligipääsetavad ja vősaste kallastega Eesti jőed ei ole lendőngega püüdmiseks sobivad. "Eestis on kőik vőimalused olemas, leidub häid forellijőgesid, kus on looduslik kala ning väikesearvuline püüdjate kontingent. Tean püügikohti, mida pole veel teiste kalameeste poolt avastatud."
Hea ülevaate Eesti jőgedest saab Eesti lendőnge-aktivistide koostatud kodulehelt flyfishing.ee. Kui on vőimalik Eestist kaugemale vaadata ja paremaid püügikohti otsida, siis väga head kalastuskohad on Pőhja-Skandinaavias, kuid maailma parim kalastuskoht on vaieldamatult Koola poolsaar. "See on lendőngega püüdjate Meka, kus on ligikaudu 20 000 jőge ja oja. Juunis ja juulis saab tänu polaarpäevale seal kala püüda ööpäev läbi," ütleb mitmeid kordi Koola poolsaarel viibinud Kodar.
Headeks püügikohtadeks peetakse ka Kariibi merega piirnevaid alasid ja saari. Eriti mőnus on kalastada Kuubas 30 cm sügavuses vees asuvatel korallriffidel ning soolases vees. Just seal leidub bonefish'i. Nimetatud kala stardikiirus on 50 km tunnis, kala ise on aga väike, kaalub vaid 1-3 kilo.
Tasub teada
Püügivarustuse orienteeruvad hinnad
· ridvad 700-200 000 kr
· rullid 500-25 000 kr
· nöörid 300-1500 kr
· putukad 15-500 kr
|
