AVALEHTKALASTUSVARUSTUSGALERIIPUTUKADFOORUM
 
kasutaja 
salasõna 
 
Üritused
Artiklid
Reisikirjad
Uus-Meremaa 2006
Norra tundravetel, rõhuga lõhepüügil
Lendõngega tundrajõgedel
Videod
Lendõnge A&O
Jõed ja kalad
Viited
Püüa ja Vabasta
Flyfishing.ee
  

"Suure Kiwi" reisipäevik
  Uus-Meremaalt


Allikas: flyfishing.ee
Tekst: Jaanus Kodar
Fotod: Jaanus Kodar

24.01.06

Tere!

Lennureis Aucklandi võttis 43h, seejärel Nelsonisse 47h ja olingi sipsti kohal (17.01.06). Sealt rentisin "farmariauto", millel oli rool valel pool. Mõtlesin alguses, et nüüd on kogu Uus-Meremaa ohus, kuid paari päeva jooksul harjusin juba ära.

Ostsin kalastusloa, mis annab õiguse püüda kogu Uus-Meremaal. Luba maksis 900 EEK. Siis selgus, et kohalikud kasutavad täiesti teistsuguseid putukaid ning tuli ka see arsenal välja vahetada. Esimene päev ja öö sadas palju - 30mm. Tiirutasin 2 päeva, et leida jõgesid, mis suurveest puutumata. Esimene jõgi mis ette jäi oli Motueka, sealt läksin edasi Wangapeka'sse ning Wairaul'e. Kuid vesi oli ikka piimjas.

Seejärel matkasin Tarves jõe äärde 12km. Jõudsin kohale õhtuks ning keerasin magama. Öösel oli jahe ja imestasin, miks mul nii kehv magamiskott on. Ärgates aga selgus, et telk oli härmas. Vesi jões oli langenud 30cm. Nüüd nägin juba jões palju jõeforelle, suurustes 1-2,5 kg. Päeva jooksul sain kätte ainult ühe 1,5kg-se. 

Õhtuks läksin tagasi Rototoile, olin päris läbi. Sai esimene ujumine tehtud, mis läks ka esimese pesemisena kirja. Väga mõnus. Hommikul sõitsin Blenheimi päikesekreemi ostma, sest esimene skalp tuli ära. Edasi läksin Spring Creek'ile, mis on nagu Prandi jõgi, aga sügavam ja veidi laiem. Seal sama lugu - kala oli näha, aga kätte ei saanud. Mõistsin nüüd, miks ka profid võtavad kohalikku giidi. Giid aga maksab kõvasti - 4000-5000 EEK/päev.

Jõudsin Reefton'i. Kõik linnakesed tunduvad siin mõnusad ja inimesed on väga sõbralikud. Larrys River'is esimene suur kala 70cm, 3kg. Selgus, et siin hakatakse kala püüdma alles siis, kui kala ennast näitab. Loogiline - milleks tühja heita. Kohtasin ka kahte austerlast, kes olid saanud 3 kala. Paistsid oskustega tüübid olevat, üks oli  juba 8, teine 4 korda Uus-Meremaal käinud. Matkal olid sama varustusega kui mina - oma telgi ja köögiga.

Avastasime ka, et meil on ühiseid tuttavaid - maailm on väike. Järgmine päev nägime Larry's veel  ~30 kala aga ei ühtegi võttu. Üks võtt siiski oli, kala tõmbas backingu välja ja pääses minema. Edasi järv Brunner, jõgi Crooker, Orangipuki. Seejärel Hokitika'sse, kust sain 2 2kg-st kala. Kena jõgi on ka La Fontain - 15-20m lai, 0,5m sügav, rohelised saared sees. Ja kala on palju. Olen sealt saanud 5 kala, suurim 2,5kg. Näinud olen seal umbes 50 kala. Hetkel olen otsaga Wanakas. Jube kuum, püüan õhtuks kalale jõuda. Üritan nädala pärast jälle kirjutada.

Tervitades,
Jaanus








03.02.06

Tere,

Nädal on möödunud kiiresti töötähe all. Viimati külastasin Blue jõge ning plaanisin matkata ülesvoolu. Teekond oli aga raske, kogu aeg üles ja alla. Lõpptulemus – mõtetu jõgi. Järgmisena võtsin ette Young jõe, millest õnnestus püüda 2,5kg 58cm vikker. Enne nägin kuidas kala pinnas käis, hüpates poole kerega veest välja. Teise heitega õnnestus haakida, mille järel tuli tõsine möll.Tuleb mainida, et tegu on hoopis teistsuguse kalaga, kui Eestis nähtud – kala on pikk ja sihvakas, ilusate uimedega.

Sellel päeval käisin maha umbes 30km. Tappis päris ära, kuigi jalas vaid lühikesed püksid ning seljakotti polnud. Otsustasin seejärel teha puhkepäeva. Ülejärgmisel päeval sõitsin Cluta jõele, kus kohtasin Kevinit (USA). Kevin oli ümbermaailmareisil ning soovis ka kalastada. Läksime koos kalale Mataura jõele – väga ilus, 15-20m lai ja kohati vaid 10cm vett, kohati sügavad kaldaalused. Nägime umbes 20 kala, nii 1,5-2 kilosed. Kevin sai 2kg-se kala ja oli jube õnnelik – USA-st ta sellist polnud saanud. Jube tegu oli, et seda kätte saada. Mina jäin seekord hoopis kalata.

See on suisa uskumatu, kui valiv ja ettevaatlik on kala selges vees. Ei kannata üldse võrralda Koolaga. Öeldakse, et esimene heide peab olema täpne. Teise heite puhul on tõenäosus kala võtma saada juba 50%. Tegin otsuse, et võtan giidi, mida ka mulle ka enne soovitati. Siin on kõik teisiti – putukad, tehnika ja mis peamine – kohad. Sulle öeldakse küll jõe nimi, kuid kui see on 400km pikk, siis on ise raske avastada.

Kolmapäeva hommikul sõitsingi koos giid Frankiga Oreti jõele. Jõgi oli ilus – 15m lai ja sügavate aukudega. Kala hakkasime püüdma ülesvoolu heites ning ainult nähtavat kala. Nägime umbes 20 kala. Kella nelja paiku õnnestus mul kätte saada 3,5kg 65cm jõeforell. See kala oli tõesti võimas. Palusin, et Frank püüaks ise ka ning jälgisin ta tehnikat. Frank sai 3 kala, kõik umbes 2,5kg. Õhtul sõitsime Queenstone’i tagasi, oli igati õnnestunud päev. Kokkuvõttes oli giidist väga palju kasu, omad putukad oleks võinud kõik koju jätta - tuli kõik uued osta.

Järgmisel päeval sõistsin Ellinkton’i jõele, kust sain ka ilusa kala – 3,3kg. Käisin veel Mataural, kus nägin umbes 30 ilusat kala, aga tulemus 0. Tekkis lõunatuul ja vihma hakkas sadama, kala enam ei võtnud. Sõidan tagasi Queenstone’i. Olen tänaseks maha sõitnud juba 3300 km.

Tervitades,
Jaanus




13.02.06

Tere,

Olen jälle otsaga Oreti jõe peal. Siin mängib tuul väga suurt rolli. Täna oli õnneks taganttuul ja ilm päikseline. Kohtusin ühe giidiga, kellel olid venelastest kliendid. Ka nemad olid väitnud, et Koolast on kala palju lihtsam kätte saada. 6. veebruaril sain kätte 8 kala, kõik 2,5-3 kg. See oli pikk ja väsitav päev, kalapüük sujus hästi. Otsustasin ka järgmine päev püüda, kuna nägin paari ~5 kg kala. Hing ei andnud rahu. Hommikul aga tekkis tugev vastutuul ning püügiplaan jäi katki.

Järgmine päev läks ilm veelgi külmemaks - justkui oleks sattunud sügisesse Norrasse. Läksin hoopis poodi ja ostsin pibo ja rummi. Elu läks kohe palju lõbusamaks.  Sõitsin tagasi Oretile ja kalastasin ühe jaapanlasega terve päeva. Sain 2 kala, jaapanlane ühe. Tüüp on tulnud Uus-Meremaale tööle just kalapüügi pärast – valmistab Queenstone’is sushit. Järgmine hommik sõitsin Gore’sse, tahtsin minna Pomahaka jõele aga selgus, et on sadanud palju ning vesi sogane. Giid ütleb, et teinekord võib vesi tõusta nii kiiresti, et pärast ei saa enam üle jõe. Otsustasin proovida väiksematel ojadel, nagu mulle soovitati, kuid ka need olid sogased. Seejärel proovisin Mataural, kuid kala oli väga ettevaatlik ja jäin jälle nupuks.

Siiski on nauditav vaadata, kuidas ilusad kalad ujuvad sinust 5m kauguselt mööda, kõigest 20cm vees. Kohtusin shveitslase Pierre’iga, kes püüab juba kuu aega. Igavene lahe tüüp, on kalastanud  Austraalias, Mongoolias, Patagonias ja mitmetes Euroopa riikides. Kuid kõige huvitavamaks peab siiski püüki Uus-Meramaal. Otsustasime, et sõidame hommikul Oretile ja kalastame koos. Pierre oli püüdnud eelmine aasta Matauralt 5,1kg forelli. Hommikul alustasime püügiga kell 9:00. Algul oli tuul vastu, kuid paari tunni pärast tuul pöördus, ning püük läks lõbusamaks. Saime kumbki 2 kala, kõik 2,8 kg. Kokku nägime see päev 40 kala, millest 4 olid kohe väga suured. Kätte aga neid ei õnnestunud saada. See püük on ikka tõeline jaht. Ma ei ole kunagi nii hiilides käinud, ka heited peavad olema perfektsed. Kui kala näev heitenööri, võid kohe edasi astuda.

Järgmisel hommikul sõitsin Queenstone’i, Pierre aga läks tagasi Oretile. Siinkohas praegu lõpetan.

Tervitades,
Jaanus


18.02.06

Tere,

Sõitsime Omaramasse, Ahuriri jõele. See on siin üks tuntumaid jõgesid ning seetõttu kohtasin ka palju teisi kalastajaid – minutaolisi seiklejaid oli siia tulnud Kanadast, Prantsusmaalt, USA-st ja Norrast. ”Tänu” suuremale rahvale oli ka kala häiritum ja ettevaatlikum. Ka ilm läks kehvaks – vesi madal ja taevas pilves.

Otsustasin edasi sõita Tekapole. Kohtasin abielupaari – Jack’i ja Wendy’t ning otsustasime koos kalastama minna. Kuna see jõgi oli mulle juba päris tuttav, olin neile giidiks. Juhatasin kohti ning lasksin rohkem neil püüda. Nägime päeva jooksul küll vähe kalu, kuid Jack sai 2,8kg ja Wendy väga ilusa 3,5 kg-se jõeforelli. Jack ja Wendy olid väga head heitjad. Tegin neile pika matka – umbes 18km. Polnud häda midagi, kuigi vanust oli neil mõlemal u. 60 aastat.

Edasi jõele Capels, mida ümbritseb eriti imeline maastik. Siin on filmitud ka ”Sõrmuse Isanda” episoode. Sain päris mitu vikerforelli. Pean mainima, et ”Rainy” on mu lemmik – kiire sööstuga ja teeb korralikke hüppeid.

18.02 sõitsin koos giidi Jeremyga Nevid jõele. Tee oli pikk – 60km mööda asfalti, 40km mööda kruusateid. Päeva tulemusena sain 3 kala, üks neist 4,2 kg, mis seni ka siin minu suurim. See kala tegi 6 ilusat hüpet. Lasin ka Jeremyl püüda ning jälgisin ta taktikat. Jeremy sai 2 kala. Õhtuks jõudsime Queenstone’i tagasi, hakkan nüüd liikuma põhja poole.

Tervitades,
Jaanus