Allikas: ajakiri "Kalastaja", rubriik "Flyfishing.ee lendõngekool"
Tekst: Lauri Peil
Koonusnöörid ehk liidrid (leader i.k.) võib tinglikult jagada kaheks – sõlmitud ning sõlmimata koonusnöörid. Poest on tavaliselt võimalik osta viimast, kuid paljud tootjad pakuvad ka käsitsisõlmitud koonusnööre. Mis siis teeb loetletud koonusnöörid erinevaks? Vastus peitub nimes – ühed on sõlmitud erineva jämeduse ja pikkusega tamiilijuppidest, samas kui teised on toodetud nii et saadakse ühtlaselt (justnimelt ühtlaselt) peenenev nöör.
Kuivõrd koonusnööri peamiseks funktsiooniks on heitenöörile heite ajal rakendatud jõu sujuv edasikandmine söödale, tagades niiviisi viimase sujuv langemine õigesse kohta veepinnal, kasutatakse nende valmistamisel mitmeid erinevaid materjale ning ka metoodikaid. Käesolevas loos tuleb juttu sellest, kuidas ise koonusnööre valmistada, kasutades selleks internetis leiduvaid retsepte ning poest ostetud (tavalist) tamiili.
Selliste koonusnööride suurimateks eelisteks on valikuvabadus (iga erineva tekkida võiva situatsiooni jaoks saab siduda ‘õige’ koonusnööri) ning odavus (esialgne investeering materjalidele võib tunduda küll suurevõitu, kuid koonusnööri omahinnaks tuleb vaid murdosa müüdavate liidrite hinnast). Pealegi on liidrite sõlmimine putukate sidumise kõrval teiseks asendustegevuseks ajal, mil kalapüük keelatud või muidu võimatu.
Mida siis peaks teadma ja mida peaks silmas pidama enne sõlmimise juurde asumist?
Koonusnööride tüübid ja nende omadused
Laias laastus võttes on olemas tuhandeid erinevaid koonusnööride tüüpe, mida võks proovida püügiviisidest tulenevalt klassifitseerida järgnevalt:
• Kuiva putukaga püügi koonusnöörid
• Seisva vee või allikaliste veekogude korral kasutatavad koonusnöörid – eriti pikad, peenikesed, pehmemast materjalist koonusnöörid
• Nümfi/märja putukaga püügi koonusnöörid
• Striimeripüügi koonusnöörid – sirgeneb väga kiirelt, kasutatakse jämedamaid ja jäigemaid materjale
• Haugipüügi koonusnöörid – kasutatakse eriti hõõrdekindlaid materjale
• Lõhepüügi koonusnöörid – põhirõhk kasutatud materjali vastupidavusel ja tugevusel
• Soolase vee püügi koonusnöörid – jäigad, suure tõmbetugevusega ja hõõrdekindlad koonusnöörid
Koonusnööri komponendid
Iga koonusnöör koosneb kolmest põhilisest osast: pära (butt), koonusjas osa (taper) ja lips (tippet). Kõige levinum retsept on selline kus koonusnööri päramine osa moodustab 60%, koonusjas osa 20% ja lips 20% koonusnööri kogupikkusest. Loomulikult kasutatakse ka muid kombinatsioone kuid 60/20/20 reegel on neist kõige populaarsem.
Tabel 1
Soovituslik koonusnööri päraosa läbimõõt
Heitenööri klass (mm) | Koonusnööri päraosa läbimõõt (tollid) | Koonusnööri päraosa läbimõõt |
3 | 0.45-0.50 | 0.017"-0.020" |
4 | 0.45-0.55 | 0.019"-0.021" |
5 | 0.50-0.55 | 0.020"-0.022" |
6 | 0.55-0.60 | 0.021"-0.023" |
7 | 0.60-0.65 | 0.022"-0.024" |
8 | 0.60-0.65 | 0.023"-0.026" |
9 | 0.60-0.70 | 0.024"-0.027" |
Koonusnööri päraosa diameeter võiks jääda vahemikku 60-75% heitenööri tipmise osa diameetrist, selline kombinatsioon tagab piisavalt sujuva heiteenergia ülekande heitenöörilt koonusnöörile. Samuti tuleks silmas pidada koonusnööri päraosa materjalivalikul viimase jäikust, ideaaljuhul võiks see jääda samasse klassi heitenööri tipmise osa jäikusega.
Liidri keskmises ehk koonusjas osas toimub kiire materjali läbimõõdu vähenemine, mis tagab sujuva heiteenergia edastamise söödale. Kõige viimaseks ja ühtlasi kõige peenemaks osaks koonusnööri juures on lips ehk siis tamiil mille külge seotakse kunstputukas.
Vastupidiselt ülejäänud koonusnööri osadele on lips ainus koht, kus on soovitatav kasutada pehmemaid materjale, sest niiviisi saavutatakse sujuv sööda esitlemine püütavale kalale (eriti kehtib pinnaputukatega püügil). Samuti tagab peenikese ja pehmemat tüüpi materjali kasutamine lipsuna selle, et kaladel on seda raskem märgata, suurendades seeläbi kalasaamise võimalusi.
Tabel 2
Soovituslik lipsu läbimõõt kindla konksu suuruse korral
läbimõõt (tollid) | läbimõõt (mm) | X-klassifikatsioon | konksu suurus |
0.003" | 0.08 | 8X | #20-#28 |
0.004" | 0.10 | 7X | #20-#28 |
0.005" | 0.13 | 6X | #18-#26 |
0.006" | 0.15 | 5X | #14-#20 |
0.007" | 0.18 | 4X | #6-#14 |
0.008" | 0.20 | 3X | #6-#12 |
0.009" | 0.23 | 2X | #4-#10 |
0.010" | 0.26 | 1X | #4-#8 |
0.011" | 0.28 | 0X | #4-#6 |
0.013" | 0.33 | 01X | #8-#12 |
0.015" | 0.40 | 02X | #4-#8 |
0.017" | 0.45 | 03X | #1/0-#4 |
0.019" | 0.50 | 04X | #3/0-#1/0 |
0.021" | 0.55 | 05X | #5/0-#3/0 |
Koonusnööri materjalidTavaliselt kasutatakse koonusnööride valmistamisel kahte erinevat sorti materjale – monofiilsest nailonkiust materjale ehk ‘tavalist’ tamiili ning fluorsüsinikkiust materjale. Monofiil on vaieldamatult kõige levinum kasutuses olev materjal ning mõnede kasutajate arvates ka parim.
Lisaks tavalisele monofiilile toodetakse ka kopolümeerkiudu, mis on oma omadustelt tugevam ning ka pehmem kui tavaline monofiil. Kuulsaimad kaubamärgid, mida kindlasti kirjanduses kohata võib ning mida ka tihedalt kasutatakse, on näiteks Maxima ja Stroft tavaliste monofiilide vallas ning Orvis SuperStrong, Rio Powerflex jt. kopolümeeride hulgas.
Loomulikult ei ole see loetelu täielik, peaaegu kõikidel suurematel tootjatel on olemas oma tamiilivalik, mille hulgast soovi korral valida. Tegelikult on paljudel tootjatel olemas isegi koonusnööri sidumiskomplektid, kus sees 10-14 erineva diameetriga tamiili ning õpetused.
Umbes aastal 1993. tõid mitmed tootjad turule uue materjali, fluorsüsinikkiust tamiili. Võrreldes tavalise monofiiliga on fluorsüsinikmaterjalidel mitmeid eeliseid, kuid ka olulisi puuduseid. Üheks eeliseks on, et fluorsüsinikmaterjalid on suurema tihedusega kui vesi, uppudes seega oluliselt kiiremini. Samuti on fluorsüsinikmaterjalid monofiilidest parema hõõrdekindlusega ning lisaks ka oma murdumisnäitajalt veele sarnasemad kui monofiilid, olles niiviisi kaladele ‘nähtamatumad’.
Miinusküljele jääb aga see, et fluorsüsinikmaterjalid ei ole sama läbimõõdu juures nii tugevad kui monofiilid, samuti tuleb eriti hoolas olla sõlmede tegemisega, sest fluorsüsinikmaterjalide sõlmekindlus on oluliselt viletsam kui enamustel monofiilidel. Seetõttu kasutataksegi fluorsüsinikmaterjale pigem lipsudena kui et terve koonusnööri ulatuses.
Üks asi mida kindlasti silmas peab pidama ja mille kohta erinevad tootjad eriti varmalt informatsiooni ei jaga, on materjalide jäikus. Erinevate tamiilide diameetri ja värvuse ja ka tõmbetugevuse kohta saab infot küll, kuid nende jäikus tuleb välja uurida omal käel. Rusikareegliks on seejuures et monofiilid on alati jäigemad kui kopolümeermaterjalid, samas kui fluorsüsinikmaterjalid kipuvad jääma oma omadustelt nende vahele.
Koonusnööride disainimine
Nagu juba eelnevalt mainitud, on koonusnööri rolliks heitesse suunatud energia sujuv vähendamine ja suunamine, seetõttu on ilmselge et kõige tähtsamaks osaks koonusnööride juures ongi nende koonusjas osa.
Tee see osa liiga jäik ja/või lühike - putukas maandub vette suure plärtsuga, kasuta aga liiga peenikesi ja pehmeid materjale – ei toimu koonusnööri korralikku sirgenemist ja seetõttu ka õiget putuka langemist veepinnale. Samuti tuleb silmas pidada et lühikeste heidete jaoks sobilik koonusnöör võib pikkade heidete korral jääda liiga ‘pehmeks’ või vastupidi. Allpool on toodud mõned reeglid, mida oleks kasulik meeles pidada:
• 9 jalased (2,7 m) koonusnöörid katavad 80% püügisituatsioonidest
• 4x või 5x suurusega lipsud katavad 80% püügisituatsioonidest
• Koonusnööri pikkus võrdub ridva pikkusega, ekstreemsetel juhtudel aga 1,5x ridva pikkusega (eriti ekstreemsetel juhtudel nagu näiteks kuiva putukaga püük seisva veega veekogudel seab pikkusele piirid ette ainult püüdja heitetehnika ja –vilumus).
• Väiksema läbimõõduga või pehmemad materjalid on energiaülekandes vähemefektiivsed kui suurema läbimõõduga või jäigemad materjalid (seega on koonusnööri päraosas mõistlik kasutada jäigemaid materjale ning keskmises osas ja lipsudena pehmemaid materjale).
Sõlmedest
Koonusnööride isetegemiseks piisab kahe sõlme tundmisest – veresõlm (blood knot) ja kirurgisõlm (surgeon’s knot). Veresõlme on parem kasutada suurema läbimõõduga materjalide korral, samuti on selle sõlme eeliseks et kokkusõlmitud materjalid jäävad üksteise suhtes sirgjooneliselt. Kirurgisõlme kui lihtsamini sõlmitavat on hea kasutada peenemate materjalide korral, miinuseks on see et kokkusõlmitud materjalid jäävad omavahel väikse nurga all. Sõlmede sõlmimisel on kõige tähtsam meeles pidada, et enne nende kokkutõmbamist tuleb neid korralikult niisutada, näiteks süljega. Kokkutõmbamine peaks olema aeglane ja sujuv tegevus, vältimaks materjalide hõõrdumisest tingitud ülekuumenemist ning seeläbi nende tõmbetugevuse nõrgenemist.
kirurgisõlm http://www.flyfishing.ee/images/kalastus/a_ja_o/ao_02_06.jpg
veresõlm http://www.go4bass.com/blood.html
Nagu lugeja nähtavasti juba aru saanud on, siis on ilma igasuguste eelnevate kogemusteta suhteliselt raske endale sobivat koonusnööri valida, rääkimata uue väljamõtlemisest/tegemisest. Selliste probleemide vältimiseks on kuulus kalamees Steven Schweitzer välja töötanud programmi nimega LeaderCalc, mis teatud andmete sisestamisel pakub välja hulga erinevateks situatsioonideks sobilikke koonusnööride retsepte. Seal on esindatud nii traditsioonilise disainiga koonusnöörid kui ka eriotstarbelised nii et valida on võimalik mitmete variantide vahel. Lisaks saab LeaderCalc’ist välja printida sobivad etiketid, et suure vaevaga kokkusõlmitud koonusnöörid ka kalapüügil kergesti identifitseeritavad oleksid, mitte ühtse puntrana taskusse seisma ei jääks.
Kui nüüd infotehnoloogilises mõttes päris aus olla, siis ei olegi LeaderCalc tegelikult võttes eraldi programm. Tegu on hoopis tabeliga, mis vajab oma korrektseks tööks MS Excel’i olemasolu, samuti peab olema lubatud makrode kasutamine Excel’is. Alternatiivsete kontoritöö pakettide nagu näiteks OpenOffice.org kasutajatele aga see programm kahjuks ei sobi, selleks puhuks on LeaderCalc’i tegijad valmistanud enamlevinud koonusnööride retseptidest .pdf failid (levitatakse ka nime all QwikCalc), mida peaks igaüks kasutada saama (viited programmile ja muudele failidele on toodud kirjatüki lõpus).
Kõigest ülaltoodust tulenevalt peaks olema selge, et õige vilumus ja oskus endale sobivat koonusnööri valmistada saabub alles peale pikki ja vaevalisi proovimisi, kuid nagu isetehtud asjade puhul ikka on tulemus tavaliselt seda vaeva väärt.
Antud loo autor kasutab juba pikemat aega isesõlmitud koonusnööre ning on nendega igati rahul. Materjalidest on siiani kasutamist leidnud Maxima, Orvis SuperStrong, Konger Tiger ning mõnedki teised. Kui sõlmede tegemisel piisavalt hoolas olla ning neid enne kokkutõmbamist korralikult niisutada, siis ei tohiks tekkida probleeme ka katkemistega. Edu sõlmimisel!
Täpsemat informatsiooni LeaderCalc programmi ja ka koonusnööride meisterdamise kohta saab aadressilt
http://www.globalflyfisher.com/fishbetter/leadercalc/
LeaderCalc (vajalik on MS Excel 97 või uuema olemasolu, samuti tuleb lubada makrode kasutamine) asub aadressil
http://globalflyfisher.com/fishbetter/leadercalc/download.php
QwikCalc ehk erinevaid koonusnööride retsepte sisaldavad .pdf failid asuvad aadressil
http://globalflyfisher.com/fishbetter/leadercalc/qwikcalc/index.php
Muid kasutatud materjale:
http://www.orvis.com/intro.asp?dir_id=758&subject=48
http://www.flyfishing.ee
