Pistesääsklased (Culicidae)

Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislőugsed (Ectognatha)
Selts: Kahetiivalised (Diptera)

Sugukond pistesääsklased (Culicidae) on suur sugukond, kuhu kuulub üle 2.000 liigi. Pistesääski on leitud kőigist kliimavöötmetest tundrast troopikani, nad puuduvad vaid kőrbetes, sest vastsed elavad vees ja ka valmikud vajavad suurt őhuniiskust.

Väga paljud pistesääsklased toituvad valmikuna vaid taimemahladest, kuid terve rea liikide emased on kohastunud loomadelt (peamiselt imetajatelt) vere imemisele . Eestis on sellisteks liikideks hallasääsk (Anopheles maculipennis), laulusääsk (Culex pipiens pipiens), linnasääsk (Culex pipiens molestus) ja mőned liigid perekonnast A?des (metsasääsk).
End verd täis imenud emase sääse kehas valmib 200 - 300 muna, mis munetakse seisvasse vette.

Linnasääse puhul piisab isegi ripakile jäänud lillevaasist. Üks emane vőib muneda mitu korda, kuid selleks peab ta uuesti verd imema. Vastsed elavad vabalt veekihis vői ripuvad pindkile küljes, hingavad tagakeha tipus paiknevate hingeavade kaudu őhuhapnikku. Nad toituvad pisiorganismidest ja orgaanilisest hőljumist, mida veest välja filtreeritakse. Nukkumine toimub vees, nukud ripuvad samuti pindkile küljes. Ohu korral vőivad nukud mőneks ajaks sukelduda. Koorunud sääsk sirutab nukukestal istudes kiiresti tiivad ja lendab minema.

Peale otsese kahju, mida mőnikord hiiglasuurtes hulkades esinevad sääsed peremeestele vere imemisega pőhjustavad, vőivad nad olla ka mitmete ohtlike haiguste edasikandjaiks. Tuntuim näide on A. maculipennis, kes vőib levitada malaariat, kui ta on korra imenud verd malaariahaigelt. Ka mitmed teised pistesääsklased vőivad haigusi edasi kanda, näit. A?des argentatus vőib levitada kollapalavikku. Eestis sääsed siiski haigusi edasi ei kanna.