Pinnaputukatega püügil on peamine kala äramineku pőhjus liialt kiire haakimine. Nähes forelli putuka järele tőusmas, vőite minna nii elevile, et tőstate reflektoorselt ridvatippu ja tőmbate putuka kala avatud suust välja. Ettevaatust sellega!
Kui haagite nagu spinningupüügil (enamik lendőngitsejatest on endised spinningu-püüdjad), leiate oma putuka puuladvast! Rahu! Laske kalal sööta haarata ja alles siis, kui putukas on kadunud, tehke haakeliigutus.
Kui teraval konksul on kida eemaldatud, vőib kala haakumine toimuda iseenesest. Et selles kindel olla, tőstke pisut ridvatippu, pingutades nööri enese ja kala vahel. Kui kala vőttis sööta väga lähedal, tuleb haakimiseks pisut rohkem jőudu rakendada.
 | Heitenööri ujuvus mőjutab ka liblika ujuvust.
|
Havi vői ahvenat tuleb tugevamalt haakida. Samal ajal, kui tőstate ridvatippu, tőmmake teise käega järsult heitenöörist.
Kui kalastate pinnaputukatega, pidage silmas, et havi ja ahven reageerivad putuka hüpitamisele. Röövkala ründab kőige sagedamini pőgenevat vői vigastatud sööta.
