AVALEHTKALASTUSVARUSTUSGALERIIPUTUKADFOORUM
 
kasutaja 
salasõna 
 
Ãœritused
Artiklid
Reisikirjad
Videod
Lendõnge A&O
Sissejuhatus
Lendõnge seadmine püügikorda
Kala toidulaud
Heitetehnika
Kust otsida kala ?
Elusputukate jäljendamine
Kala haakimine ja väsitamine
Kalamehe eetika
Püügikalad
Ohutuks õngitsemiseks
Tehisputukate valmistamine
Jõed ja kalad
Viited
Püüa ja Vabasta
Flyfishing.ee
  

KALAMEHE EETIKA


Selle peatüki lühikokkuvőte vőiks olla järgmine: suhtu austusega teistesse kalameestesse, keskkonda ja kaladesse.

Lendőngitsemine on uks, mille taha jääb argipäeva olelusvőitlus. Sellest sisse astudes satud looduse rüppe, kus kalastajad saavad nautida teineteise seltsi, austades seejuures üksteise őigust privaatsusele ja eraldatusele.
Lisaks mainitule on lendőngitsejate vahel välja kujunenud mőned nn "ettekirjutamata reeglid":


· Kui keegi juba kalastab püügikohas, kuhu planeerisite minna, siis oodake, kuni püüdja on veest väljunud vői leidke enesele teine koht. Kui möödute vastaskaldal puhkavast kalastajast, püüdke liikuda vaikselt - kalastaja vőib oodata "püügikoha rahunemist". Kui soovite sellest kohast ise püüda, peate küsima kalastajalt luba.

· Mőned meist lähevad kalale selleks, et olla omaette. Kui märkate, et teine kalastaja ei soovi teiega vestelda, austage isiku privaatsust ja jätkake oma teed.

· Ärge ületage kunagi veekogu kohas, kus teine kalastaja őngitseb. Leidke selleks koht, kus te kalapüüki ei sega.

· Sőites paadiga järvel vői merel, tuleb teise kalastaja paadist mööduda kaugemalt.

· Kui sőber näitab teile oma salajase kalakoha, pole viisakas sinna ilma sőbra nőusolekuta püüdma tulla. Samuti ei tohiks neid kohti avalikustada teistele.

· Ärge tehke metsas tuld, kui see pole hädavajalik.

· Ärge läbige eravaldusi selleks luba küsimata.

· Korjake jőeäärest praht üles ka siis, kui see pole teie poolt maha heidetud.

· Ärge jätke jőeäärde tamiilijuppe.

· Sulgege enda järel alati karjaväravad.

· Minge loomakarjadest ja haritud pőldudest ringiga mööda.

· Kui vabastate kala, vältige kala puutumist. Kasutage pehme vőrguga kahva ja kidata konksu.

· Ärge asustage kunagi kalu ühest veekogust teise.

· Kui olete otsutanud kala surmata, tehke seda kiiresti. Toidukala veretustage, rookige ja säilitage vőimaluse korral jääs.

· Vőtke toiduks vaid selline kogus kala, mida suudate ära tarvitada.

· Kahlamisel püüdke vőmalikult vähe veekogu pőhja kahjustada. Asetage tagasi veeputukate uurimiseks väljatőstetud kivid.

· Enne kalastushooaja algust viige end kurssi sel aastal kehtivate kalastusseadustega. Uude kohta saabumisel uurige kohalikke reegleid.

· Kui avastate, millist kunstputukat kala vőtab, jagage informatsiooni ja putukaid teiste kalastajatega.

· Kui saate teise kalastaja käest kingiks putuka, avage oma karp ja pakkuge vastu ühte omadest putukatest.

· Astuge kalade taasasustamisega tegelevate organisatsioonide liikmeks.
Looduslike elu- ja kudemiskohtade vähenemine ähvardab kalavarusid.

· Ühinege kalastajate klubiga, et täiendada oma teadmisi ja arendata oma oskusi. Samas jagage ka oma isiklikke kogemusi.

· Kutsuge algaja kalastaja enesega kalale ja andke talle edasi oma kogemusi. See on suurim kink, mida kalastajale saate teha.

· Ärge lugege kokku väljapüütud kalu ega vőistelge teiste kalameestega. Osadele on edukuse mőődupuuks saak, teistele aga ilusa heite sooritamine vői lihtsalt looduse nautimine.