Vooluta veekogudes ei kandu toit ise kaladele ette - seetőttu tuleb kaladel tegeleda toiduotsingutega ning veekogus ringi ujuda. Toiduotsinguil valitakse saak, mille tabamine ei nőua suurt energiakulu.

 
Toitvad vooluveekogud

Neid veekogusid kutsutakse ka "sissevooludeks", tuues veekogudesse sööta ja jahedamat, hapnikurikast vett. Sageli kogunevad kalad just nende suudmetesse toituma. Suveperioodil ujuvad kalad sagedasti suudmealadel ringi, kuna jahedamas vees on kergem hingata.

Kivid ja karid

Kivide ning karide juures leiavad varju nii vähilised kui kalamaimud.

Uppunud puud

Kivideread ning vee alla vajunud puud-pőősad meelitavad ligi nii kalamaimusid kui ka sööta otsivaid röövkalu.

Varjupoolsed küljed

Kuumal suvepäeval pakuvad kalale varju sillad, kivid ja puud. Puuokstelt pudeneb omakorda putukaid ja tőuke, mida pinnalt toituvad kalad meelsasti "nopivad".

Veetaimestik

Veetaimed on elukeskkonnaks paljudele saakloomadele-putukatele ning pakuvad ohu korral ka röövkaladele varju.

TUND KALASTAMIST

Kalaleminekuks sobib iga aeg. Tundmaks püügirőőmu ning arendamaks oma oskusi ei vaja te tervet nädalavahetust ega isegi mitte päeva. Üks tund - millal iganes te ka selle leiate... Sellest on küllalt puhkuseks. Veetke nädalas paar korda umbes tunnijagu kalastades. Peagi paranevad nii teie heitetehnika kui ka kalastusoskused. Koos sellega muutute ka ise rahulolevamaks ja lődvestunumaks.