Kala leidmine vooluvees

Voolavas vees paiknevad kalad alati suunaga vastuvoolu - nii on neil parem püüda putukaid ja kalamaime.

Voolus ujumine kulutab aga palju energiat, seetőttu vajavad nad hulgaliselt toitu.
Vooluvees peatuvad kalad kohtades, kuhu triivib küllaldaselt sööta. Paremini sobivad kivitagused ja süvendid, kus pole vaja kulutada paigalpüsimiseks energiat. Kala vajab ka lähedalasuvat varjepaika.

Sageli asuvad kalad suurte kivide taga. Kivid peatavad voolu ja koguvad enda taha toitu. Et veealuseid kive leida, otsige vooluvees veevalle vői vaikse veepinnaga kohti.

Aeglase vooluga veekogudes asuvad kalad mőnikord kivide ees, kus tekib vastassuunaline vool. Kiirema vooluga veekogudel moodustavad kivikuhilad voolutunneleid, mille servadel on veevool kiirem. Sellistest vooluservadest kandub enamus sööta allpool ootavate kalade ette.

Vettelangenud puud

Vettekukkunud puud on kaladele ideaalseteks pelgupaikadeks. Oksad peatavad veevoolu ning kala ei pea paigalpüsimiseks energiat kulutama.

VÅ‘sastunud kaldad

Rohtunud ja vősastunud jőekaldad annavad samuti kaladele varju. Suveajal kukuvad taimedelt ja pőősastelt vette sipelgad, rohutirtsud ning muud maismaaputukad, olles kaladele maiuspalaks.

VÅ‘rendikud

Sügavates, aeglase vooluga vőrendikes hoiavad kalad selle keskkohta, kus toit neile vaikse vooluga lausa "nina ette" kantakse. Vőrendikes paiknevad enamasti suuremad kalad, kuna sügavad kohad on parimateks varjekohtadeks.

Kärestikud

Kärestikes paiknevad üldiselt väiksemad kalad. Kärestikus paiknevad kalad nőgudes, kus vool pisut aeglustub. Kärestiku lőpuosas hakkab vooluvesi ahenema ning kannab veepinnal oleva toidu lehtrikujuliselt kokku. Sellises kohas on kalal eriti lihtne toituda.

Käänakud

Sügavatel ja käänulistel jőgedel ootab kala saaki harilikult jőekäänaku siseküljel, kus veevool on aeglasem - seal ei pea nad kulutama paigalolekuks energiat.
Madalamates jőgedes on tihtipeale käänaku väliskülg sügavam ning kala tasub otsida sealt.

Pöörised

Kohas, kus jőevool lőikub kaldasse, tekib pööris. Vesi voolab seal peavoolule vastassuunas. Pöörises on sööt ringliikumises ning ahvatleb kala. Kalastamine sellises kohas on kahjuks väga keeruline, kuna putukas ja nöör kipuvad tiirlema.

KÅ‘rvalharud

Tőusuvee poolt tekitatud jőeharud eemalduvad peajőest, et takistusest möödudes jälle sellega ühineda. Vool on kőrvalharudes üldjuhul aeglasem kui peajőes ja toidubaas külluslik - suurepärased tingimused suuremale kalale, kes ei soovi energiat raisata.

Veetaimestik

Allikalistes jőgedes, mille pőhjas kasvab enamasti vesikress, lőikab veevool liivasesse pőhja voolukanalid. Kanalite servades ootavad forellid saaki, liibudes vastu veetaimi.

Kala ei paikne kogu aeg ühes kohas, seetőttu vőivad ka head kalakohad olla mőnikord tühjad. Vooluveekogu on pidevas muutumises - enne kalastamist varuge jőe jälgimiseks pisut aega.