Forellid ja harjused tekitavad veepinnalt putukat napsates ringlainetuse. Kui näete ringe, olete leidnud aktiivselt toituva kala.

Veeringid

On juhtunud, et putukaid on veepinnal nii paksult, et kalad torkavad oma "nina" veest välja ning vesi kannab putukaid otse nende avatud suhu. Sellist kala on eriti lihtne märgata.

Sulpsatused

Kui kalad löövad sulpsu, toituvad nad enamasti puruvana liblikatest. Putukad lendavad veest välja nii kiiresti, et ka kala peab neile veest järgi hüppama.

Mullid

Sageli toitub forell putukatest vahetult veepinna all. Mőnikord toituvad kalad veepinna all isegi siis, kui veepinnal lendlevad ühepäevikud. Kui kala toitub veepinna all, tekitavad nad veepinnale vagusid, mőnikord vőib märgata koguni seljauime veest välja tőusmas.

Sellist kala vőib peibutada ujuvate vastsete ning kooruvate liblikate imitatsioonidega.

Pinnalainetused, pöörised ja virvendused

V - kujulised lained veepinnal reedavad kala liikumise. Vooluveekogul viitab see harilikult pőgenevale kalale. Kala aimab ohtu ja sööstab varjepaiga poole. Peale pőgenemist ei toitu kala tükk aega.

Tiikidel ja tőusuveeplatoodel annab V-kujuline laine märku aktiivselt toituvast kalast. Haug ründab ujuvat saaki juba meetrite kauguselt.

Mőnikord ujuvad kalad aeglaselt madalas vees, "tőugates" ninaga vett. Kala ette veepinnale tekib veevall. Sügavamas vees tekitavad kalaparved veepinnale virvenduse, mis on vaikse ilma puhul üsna selgesti eristatav.

TUNNETAGE LOODUST

Saamaks kalastamisest täielikku naudingut, kasutage peale nägemise ka muid meeli. Kui kalastate öösel, kuulatage tähelepanelikult: toituv kala tekitab saaki rünnates mulksuvaid vői laksatusetaolisi helisid. Pisikalade parved tekitavad veest välja hüpates vihmasagarale sarnanevat heli.

Sügavamatest veekihtidest püüdes peate tunnetama kala vőttu nöörihoidva käega. Proovige seda tunnetust sőbra abil, kes jäljendab kala vőttu nöörist vaikselt sikutades.