Kandke kalastusretkel alati päikeseprille. Polariseeritud klaasidega päikeseprillid aitavad teil kala leida ning kaitsevad silmi kahjulike ultraviolettkiirte eest. Polaroidprille tasub kanda ka pilvisel päeval - nii kaitsete oma silmi vihiseva heitenööri ja konksu eest. Kui ronite läbi padriku, hoiavad prillid ära puuokste ja prahi sattumise silma.

Kui kunstputukas peaks siiski silma sattuma, ärge üritage konksu ise eemaldada. Lőigake lips läbi, siduge mőlemad silmad sidemega kinni ning pöörduge viivitamatult arsti poole.

Toome ära ka mőned nőuanded, kuidas konksu kehast eemaldada.
On olemas kaks moodust kidaga konksu eemaldamiseks, kuid kumbki pole eriti meeldiv - ohutum on konksu kida enne kalapüügi alustamist maha painutada.
Esimese mooduse puhul tuleb lips putuka juures läbi lőigata. Mőnikord tuleb konksu pöörata, kuni see väljub nahast sedavőrd, et kida tuleb nähtavale. Pööre tuleb teha kähku ja piisava jőuga. Lőigake lőiketangidega konksuots koos kidaga maha ja eemaldage mőlemad konksupooled.

Teise mooduse puhul tuleb teha tugevast tamiilist aas, mille läbimőőt on 35- 40cm. Siduge aas tugevalt ümber randme. Aasa teine ots mähkige tugevalt ümber konksu pőlve, kuid üritage vältida konksu liigutamist - see on valus. Litsuge teise käega konksuaas vastu nahka ja valmistuge konksu naha alt välja tőmbama - rapsake piisava jőuga, et asi őnnestuks esimesel korral. Tamiilist vőib rapsata ka kaaslane. Kui konks on välja tőmmatud, pange haavale antiseptikut.

Tugevas voolus kahlates toetutakse abilisele vői kahlamissauale. Saua hoitakse alati allavoolu jäävas käes.

 
· Kandke päikesepiste vältimiseks nokkmütsi. Müts kaitseb teie pead ka
konksu eest.

· Kasutage päikesepőletuse vältimiseks päevituskreemi.

· Kahlake mőődukalt - kui sooritate heited kaldalt, saate sama palju kala kui veekogus kahlates. Kui peate liikuma tugevas vooluvees, hoiduge küljega vastuvoolu - nii on veetakistus väiksem.

· Kui olete kalastamas koos kaaslasega, saate üksteist abistada tugeva vooluga jőgede ületamisel, hoides üksteisest kaenla alt kinni.

· Kui olete üksi, annab suurepärast tuge metallotsaga kahlamissau.

· Vilttallad annavad jalanőudele libedatel kividel parema haardumise. Kahlake rahulikult, ilma kiirustamata ning ettevaatlikult.

· Jälgige hoolikalt veeseisu muutusi.

· Kandke kahlamispükste peal vööd - see väldib kukkumise korral pükste veega täitumise.

· Sulgege alati vestitaskud - nii väldite putukakarpide minemaujumise.

· Kui kukute kiires voolus, üritage hoida jalad allavoolu ning juhtige end käte abil vaiksemasse vette.

· Hoidke autos varukomplekt kuivi riideid.

· Hoidke vestitaskus kerget vihmakeepi ja väikest esmaabikomplekti.

· Äikese ajal katkestage püük ja väljuge veest.

· Tehke endale kindlasti puukentsefaliidi vastane kaitsepookimine - see on meie kliimavööndis eluliselt oluline asi.

· Vőőrasse piirkonda kalastama minnes on kasulik kaasas kanda kompassi vői GPS-i